Kodusprinkler - automaatne tulekustutuse süsteem eramajadele.

Maksimaalne tuleohutus igasse kodusse!

Kodusprinkler on automaatne tulekustutuse süsteem, mis kaitseb Teie kodu võimaliku tulekahju  ja selle tagajärgede eest, tehes seda kõige kiiremal, efektiivsemal ja otsesemal viisil, hoides ära kõige hullema, ehk kodu täieliku hävimise või elamiskõlbmatuks muutumise puhkenud tulekahju korral.

Kodu all on täpsemalt mõeldud eramaja, eramut, moodulmaja, ühe- või kahepereelamut, suvilat, kodumajutust jne., kõiki neid hooneid suudab kaitsta tulekahju korral kodusprinkler, ehk standartijärgse nimetusega elamu sprinklersüsteem.

Elamu sprinklersüsteemiga e. lihtsustatud sprinklersüsteemiga on võimalik kaitsta ka korterelamuid, hooldekodusid, väiksemaid hotelle, päevakeskusi, õpilaskodusid- nende hoonete puhul elamu sprinklersüsteemi kasutamiseks on piiranguks aga hoone kõrgus, korruselisus ja/või elanike arv (hoone kõrgus kuni 18m, kuni 4 korrust, kuni 10 elanikku hooldekodude puhul).

Miks paigaldada kodusprinkler?

Selleks on mitu põhjust, aga eelkõige tuleb paigalda sprinklersüsteem, kuna see on ainuke süsteem, mis reageerib tekkinud tulekahjule ja asub sellega ka koheselt võitlema ning tuld kustutama, tehes seda automaatselt, iseseisvalt ja sõltumata olukorrast ja muudest teguritest.

Täpselt samuti nagu on loomulik, et autod millega me sõidame, on varustatud turvapatjadega, on mõistlik ehitada maja kodusprinkleri kaitsega. Õnnetused ei hüüa tulles, ning on loomulik, et me teeme maksimumi, et kaitsta end ja oma lähedasi ning oma vara ja kodu. Kindlustus võib küll korvata maja taastamisväärtuse, kuid inimelusid mitte.

Enamasti kui kodus on tulekahju valla pääsenud ei ole kohest abi võtta, ei ole ka enamasti kedagi kodus, või hullemal juhul on keegi kodus, kes ei oska, ei jõua või suuda tulekahju korral efektiivselt tegutseda ning võib seeläbi ka ise ohtu sattuda.

Tuli ägeneb ja levib majas väga kiiresti ja isegi kui koheselt on võimalik abi kutsuda ja kui abi (nt tuletõrje päästemeeskond) on kiire tulema, võtab see ikkagi liiga kaua aega, et hoida ära suured ja laastavad kahjud- kahjud hoonele, selles olevale isiklikule varale, väärtustele ja hullemal juhul satub ohtu majja jäänud elanike elu ja tervis.

Kuna tule levik on sekundite küsimus aga päästemeeskondade saabumine on enamjaolt kas minutite või halvemal juhul tundide küsimus, sedagi ideaalsel juhul kui abi on kohe kutsutud, on enamjaolt selleks ajaks juba tulekahju haaranud kogu hoone ning tuli on levinud hoonest välja ja/või jõudnud kahjustada hoone struktuure sellises ulatuses, et hoone on osaliselt või täielikult kas kokku varisenud või varisemisohus.

Täpselt sellised on kõige tõenäolisemad reaalsed stsenaariumid, tänu tule kiirele levikule ja halastamatule tööle.

Kas tavalised tuleohutusmeetmed aitavad tulekahju ära hoida?

Tavaliselt on eramud varustatud kohustusliku suitsuanduriga, hoolsamad peremehed või perenaised on hoolitsenud ka selle eest, et kodus oleks veel vinguandur, eeskujulikumal juhul ka tulekustuti, tulekustutustekk jms. Selline praktika on väga vajalik ja annab lisaturvalisust, kuid see ei taga täielikku turvalisust.

Siinkohal toome välja mõned peamised põhjused miks ei saa lootma jääda tavalistele meetmetele:

suitsuandurid- andureid ei pruugi olla piisavalt palju ja suitsuandurid ei pruugi olla töökorras, sest tihtipeale ei testita neid regulaarselt, nii nagu kasutusjuhend seda ette näeb. Suitsuandureid on mitut tüüpi: levinumad andurid suitsu avastamistehnoloogia poolest on ioonandurid, vähem levinud on fotoelektrilised andurid ja vahel harva on paigaldatud ka andurid kus kaks tehnoloogiat ühes anduris. Ioonandurid reageerivad rohkem lahtise leegi tagajärjel tekkinud suitsugaasidele ja fotoelektrilised andurid pigem suitsule, mis on tekkinud hõõguvast tuleallikast.

Olenevalt tule algusfaasist, on väga reaalne, et suitsuandur ei hoiata piisavalt vara või hoiatab, kui on juba väga hilja, jättes kõrvale olukorra kui suitsuandur või andurid ei pruugi olla töökorras.

tulekustutusvahendid (tulekustuti, tulekustutustekk)- tulekustutid vajavad kõik samuti regulaarset kontrolli ja hooldust, paljudel juhtudel on see tegemata kuna see on tülikas ja tähendab tulekustuti viimist üldjuhul hoolduspunkti ning kontrolliga seotud lisakulusid. Tulekustuti käsitlemine nõuab ka oskusi, harjutamist, kogemust ja omajagu füüsilist jõudu kustuti raskuse tõttu- paljud inimesed ei ole saanud vastavat koolitust, samuti ei saa loota, et väiksemad lapsed oskaksid ja füüsiliselt jõuaksid seda vajadusel kasutada.

Tulekustuti pole majapidamises tihtipeale ka piisavalt kättesaadavas kohas ja kiiresti haaratav. Samuti ei maksa unustada, et puhkenud tulekahju korral on oluline ka evakueeruda või evakueerida teisi, kutsuda abi ning kustutustegevuse ajaks võib tuli olla levinud liiga kaugele või leegid piisavalt suureks, et tulekustutis jätkuks piisavalt kustutusainet, et tuli kustutatud saaks, olenemata kustutaja pädevusest. Lahtise leegi puhul on maja jõudud täituda ka suitsuga, oluliselt on halvenenud nähtavus ning tuli emiteerib väga palju kuumust, mis kõik muudab iseseisvalt tulega võitlemise füüsiliselt keeruliseks või talumatuks ja väga eluohtlikuks.

Tänapäeval on ka suitsu- ja/või vinguandureid, mis GSM või mõne muu tehnoloogia abil võtavad automaatselt ühendust mehitatud valveteenusega. Sellised süsteemid või andur (tavaliselt vaid üks) aga ei vähenda võimalust, et suitsuandur reageerib hilja. Lisaks võtab protsess, häireteate saamisest kuni abi saatmiseni, arvestades erinevaid tegureid pikka aega. Reaalse tulekahju korral ei suuda seega ka sellised tõhusamad süsteemid ja teenused ära hoida riske ja suuri kahjusid, mis tekivad tulekahju puhkemise hetkest kuni abi õigeaegse saabumiseni.

Kõikidel suitsu- või vingule reageerivatel anduritel või anduri süsteemidel on aga üks kindel ühine nimetaja- ükski neist ei võitle tulekahjuga ja ei suuda reaalset tuld kustutada, ega seda piirata.

Mis on "Kodusprinkler", kuidas see töötab?

Elamu sprinklersüsteemi tööpõhimõte on lihtne. Majja paigaldatakse hoone ehitusfaasis sprinklersüsteemi torustik, mis on tavaliselt peidetud näiteks vahelagedes, seintes jms. hoone konstruktsioonides, sarnaselt muude kommunikatsioonidega, nagu olmevee torustik, kanalisatsioon, ventilatsioonitorustik, elektrikaablid. Sprinklersüsteemi torustik ühendatakse ühisveevärgist majja tuleva veetrassiga hoone veemõõdusõlme juures ja torustik on pidevalt veega täidetud ning ühisveevärgist tagatud rõhu all. Sprinklersüsteemi torustik jaotatakse lagedes selliselt, et iga toa või ruumi lae tasapinnale ulatub kas üks või enam sprinklerpead.

NB: Sprinklerpead/sprinklerid on paigalduse mõttes diskreetsed, laega ühte tooni, ei ulatu lae tasapinnalt palju välja ja ei mõjuta sisekujundust.

Kõik sprinklerid on varustatud kiirreageeriva kuumustundliku ampulliga, Kuumustundlik ampull on sprinkleri oluline element, mille ülesanne on reageerida lae all tõusnud temperatuurile. Tulekahju puhkedes tõuseb ruumis, kus tuli on süttinud laealune temperatuur, mille tulemusel puruneb sprinkleris olev kuumustundlik ampull, mis omakorda avab sprinkleri düüsi. Avanenud düüsist pääseb surve all olev vesi sprinkleri deflektorisse, mis suunab voolava vee ühtlase pihustusena ruumi piiskadena laiali ning käivitab seeläbi ruumis kohese kustutusprotsessi (purunenud ampulli ja vee pihustust sprinklerist nimetatakse sprinkleri rakendumiseks).

Vesi pihustatakse tulekoldesse ja selle ümbrusesse ning tulekustutuse tagab pindade märgamine ja üldine jahutamine.

Sprinklerite arv sprinklersüsteemis sõltub majas olevate ruumide arvust ja ruumide mõõtmetest, kuid tule kustutamiseks piisab 1-2 sprinkleri rakendumisest. Kõik sprinklerid paigaldatakse sprinklersüsteemi standarti järgi ettenähtud asukohtadesse, kas lakke või lae alla seintele, pidades silmas ruumi mõõtmeid, võimalikke takistusi ja maja arhitektuurilisi ja võimalusel sisearhitektuurilisi omapärasid.

Elamu sprinklersüsteemi sprinklerid on disainitud, lisaks hoone kaitsmisele ka spetsiaalselt inimelude päästmiseks!

Võrreldes kommertshoonete sprinklersüsteemide sprinkleritega, mille põhieesmärk on kaitsta vaid hoonet ennast, takistavad elamusprinklerid tulekahjus tekkivate kuumade põlemisgaaside ja kõrge temperatuuri levikut ruumis allapoole, mis loob omakorda suuremad võimalused majja lõksu jäänud inimestel majast evakueeruda.

Millal kodusprinklerit planeerida ja paigaldada?

Kõige õigem aeg sprinklersüsteemi paigaldust planeerida on hoone projekteerimisfaasis. Sprinklersüsteem on mõistlik projekteerida samaaegselt teiste hoone tehnosüsteemidega (küte, vesi, kanal, ventilatsioon, automaatne tulekahjusignalisatsioon, ka sisekujundus on oluline).

Projekti valmimisel on võimalik saada süsteemile ja süsteemi paigaldusele ka täpne maksumus.

Süsteemi paigaldamiseks on õige aeg maja ehitusfaasis, üldjuhul kui valminud on maja seinad, vaheseinad, katus, vahelaed. Soovitav on paigaldusele mõelda mitte lõppviimistluse faasis kuna torustiku kinnitamine ja ligipääs konstruktsioonidele võib selleks ajaks olla piiratud vaid koos teiste tehnosüsteemidega.

Kas kodusprinklerit saab paigaldada ka valmis majale?

Valmis majale paigaldamine on võimalik, aga sprinklersüsteemi torude paigaldusel tuleb süsteemi torude peitmiseks ja sprinklerite lagedesse paigaldusel ette võtta täiendavaid viimistlustöid ja enamast ka funktsionaalseid ümberehitusi veesisendil. Sprinklersüsteemi on võimalik edukalt paigaldada nt maja renoveerimistööde käigus.

Kas kodusprinkler vajab eraldi pumpasid või veemahutit?

Sprinklersüsteem saab süsteemi toimimiseks vajaliku veetoite ja vajaliku surve ühisveevärgist ja eraldi pumpade/mahutite paigaldamine ei ole vajalik. Kui hoone asub geograafiliselt asukohas, kus ühisveevärk puudub, või ei veesüstemis tagatud piisav veekogus ja/või surve, tuleb leida sobilik lahendus ja teha vastavad parendused.

Kas kodusprinkler võib iseeneslikult rakenduda, lekkida, tekitada veekahjustusi?

Sprinklersüsteemi torustik on spetsiaalne survet taluv torustik, mille liitmikud ei leki. Peale torustike paigaldust tehakse süsteemile ka survetest, mis välistab igasugused lekked ekspluatatsiooni perioodil.

Õnnetusest või mehhaanilisest vigastusest tekkinud lekkeid ei saa lõpuni välistada, sarnaselt nagu ka teiste vett kasutatavate süsteemide või seadmete puhul (küte, sanitaartehnika, pesumasinad jne), kuid selline risk on siiski väga minimaalne. Samuti kuna sprinklersüsteemi puhul saab leke õnnetuse kontekstis olla vaid inimtekkeline, mitte iseeneslik, on võimalik ka reageerida ja süsteemi veetoide sulgeda, mis välistab suuremamahulised veekahjustused.

Sprinkler rakendub vaid juhul kui laealune temperatuur tõuseb ohtlikult kõrgeks.  Standartsete sprinklerite rakendumise temperatuurid on erinevad, õigemini sprinkleris asetseva kuumustundliku ampulli temperatuurikoefitsendid, mis sprinkleri avavad on erinevad, kõige tavalisem on nt 68°C, saunades näiteks on paigaldatud kõrgema koefitsiendiga sprinkler.

Kui tegemist on tavalise süsteemiga, siis sprinklerid ei rakendu kunagi täpselt üheaegselt, rakendub vaid see sprinkler, milleni jõuab piisav kuumus.

Sprinkleri mehhaanilise vigastuse oht on samuti  minimaalne kuna sprinklerid on võimalik paigaldada lae pinnaga tasa või täiesti peidetud tüüpi ning sprinkleris asuv ampull on suhteliselt kaitstud.

Kas kodusprinkler annab märku kui süsteem rakendub?

Sprinklersüsteemi juhtsõlm on varustatud automaatika, mis annab automaatselt häiresignaali kui sprinklersüsteem on tööle rakendunud. Võimalik on süsteemi automaatika ühendada ka hoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, turvasüsteemi- või mõne muu „targa maja“ süsteemiga, mis saab sprinklersüsteemi häirest (ja vajadusel ka rikkest) info ja teavitab näiteks maja omanikku või mõnda järelvalveteenust pakkuvat ettevõtet. Süsteemi automaatika seadmestik kuvab ja edastab lokaalselt helisignaali süsteemi häirest ja rikkest.

Kas kodusprinkleri paigaldus on kohustuslik?

Elamu sprinklersüsteemi paigaldamine on maja omanikule vabatahtlik kuid turvalisuse tagamiseks hädavajalik ja sama elementaarne ja ajakohane ning taskukohane kui seda on küttesüsteem, ventilatsioon jms tehnosüsteemid.

Sprinklersüsteemi standardijärgne paigaldus hõlmab terve maja ja selles olevate kõikide ruumide kaitsmist, välja arvatud mõned väiksemad ruumid ja teatud varjatud alad, mida standardikohaselt võib jätta kaitsmata kuid mille kaitsmine võib olla siiski otstarbekas parima tuleohutuse saavutamise seisukohalt.

Kas kodusprinkleri paigaldusega kaasneb teiste tuleohutusmeetmete leevendamise võimalus?

Elamu sprinklersüsteem ei ole mõeldud selleks, et hoones võiks teha ehituslikke või muid järeleandmisi tuleohutusnõutele tagamise seisukohalt. Kõik teised tuleohutuse meetmed, kohustuslikud või vabatahtlikud täiendavad meetmed, on alati vajalikud ja otstarbekad maksimaalse tuleohutuse taseme saavutamiseks, olgu selleks nt automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem või autonoomsed suitsuandurid, tulekustutid, tuletekid, hoone või hoone osade ehituslik tulepüsivus jms.

Kas kodusprinklerit saab laiendada aladele/ruumidele kus on külmumisoht?

Sprinklersüsteemi kaitset saab laiendada ka kütmata aladele või ruumidesse või hoonega külgnevatele aladele (väliterassid, katusealused jms) kuid kus võib esineda tulekahju oht. Kütmata alade kaitse on süsteemi sektsioneerimise teel teostatav erilahendusena, mida lahendatakse individuaalselt projekteerimise käigus.

Millised kooskõlastused on sprinklersüsteemi paigaldamiseks vajalikud?

Sprinklersüsteemi projekteerimise käigus, kui süsteemile annab toite kohalik vee-ettevõte läbi ühisveevärgi torustiku, siis kooskõlastatakse vee-ettevõttega veemõõdusõlme funktsionaalne lahendus. Samuti on mõistlik taotleda kohalikult vee-ettevõttelt tehnilised tingimused tulekustutussüsteemi paigaldamiseks. Tehniliste tingimuste taotlemise protsessi käigus hinnatakse ka veehulgad mida tulekahju olukorras on vee-ettevõte võimeline tagama.

Veehulkade hindamist on võimalik teostada ka läbi katsetuse, sellisel juhul saab projekteerimisel lähtuda reaalsetest tagatud veehulkadest antud piirkonnas.

Kui suurt veehulka elamu sprinklersüsteem kustutamiseks tarbib?

Sprinklersüsteemi projekteerimise käigus määratakse kindlaks süsteemile vajalik veehulk ja vajalik veesurve süsteemi juhtsõlmes (veemõõdusõlmes). Kuna elamu sprinklersüsteemi lahendus on üks ökonoomsemaid süsteeme automaatsete sprinkler- ja veeudu kustutussüsteemide valikus, siis tavalise elamu siseruumide kustutamise tarbeks ideaalsel juhul piisab juba vooluhulgast ca 30-60l/min, et tagada vajalik pihustusintensiivsus m2 kohta. Selliseid vooluhulkasid on võimeline tagama iga vee-ettevõte.

Kuna täpsemad vooluhulgad ja rõhud selguvad projekteerimisel on oluline osa siiski ka süsteemis rõhukadude minimeerimisel, seda juba alates ühisveevärgi välistrassi liitumispunktist. Ühe- ja kahepere elamu süsteemi vooluhulkade saavutamiseks on piisav juba PE32 toru, soovitus teostada ühisveevärgist hoonesse liitumine ka võimalusel suurema toruga, et minimeerida võimalikke trassi pikkusest tingitud rõhukadusid, nt PE40, seda kindlasti ka kortermajade puhul.

NB: Süsteemi puhul ei ole tegu valmistootega („plug and play“). Elamu sprinklersüsteeme võivad projekteerida, paigaldada ja hooldada vaid vastava kutsestandardi kvalifikatsiooni omavad isikud ehk ettevõtted kellel on sellise süsteemi paigaldamise eest vastutav isik või isikud.